Monday, November 7, 2011

Pärtliks saamise lugu


Vaata algus oli selline nagu tead, et lugesin selle jupi Pärtli osa ja siis samal päeval andis Meelis teada, et mina olen Pärtel ja jokk.

Alguses nagu ei saanud veel aru, et millega tegu aga no mais ja juunis hakkas asi ikka kohale jõudma, palju on teksti jne... Aga huvitav oli see, et see Meelise karjumine mind ei häirinud, igatahes pean ma ikka tänu avaldama meie kallile perearstihakatisele, Airile ja nagu Mart Juur oma saates soovitav ja soovib, siis ikka päikest talle ja musi püksi:D Muidugi on täiesti reaalselt paranenud minu häälematerjal, mida ikka tunnen täiesti praktiliselt:)

Tahaksin seda Juhani etendust mängida kustahes, sest teadjad räägivad, et parimad ikka 7,8,9,10 etendused ...Me ikka sellega oleme suurt vaeva näinud, vähemalt mina ja teised ka ja peaks isegi otsima võimalusi, kus seda veel mängida ma arvan... Kallid kaasmängijad, andke ka oma mõtteid teada? Ehk seda tööd, mis tegime kuis võiksime veel näidata. sest tagasisde on olnud hea, minule vähemalt.

Tervitades ja parimate tundmistega
Marko Välb (Pärtel)

Mina ja näitleja


Käisin ühel stiilikal. Stiiliks oli kas punast- või lillat värvi riietus. Kahjuks on minu kapis valdavalt tumedat värvi riided. Igatahes punast ega lillat sealt ei leia.

Läksin siis Endla teatri kostüümilaenutusse, sooviga sealt leida mingi sehv vastavat värvi ülikond. Vähemalt püksid lootsin sealt leida, aga ei midagi. Kena ja tubli laenutaja abiga sain vastavat värvi vene pärased rahvariided.

Pärast pidu oli ju vaja ka linnale tiir peale teha. Nii sattusingi paari sõbraga baari Apteek. Kuna aeg oli suht hiline, pigem hommik, külastajad natuke svipsis, ning mina riides just nii nagu olin, siis sain üksjagu tähelepanu
.
Olles ühes tagumistest ruumidest teretasin kaabut tõstes kõiki, kes mind uudistasid. WC-sse minnes möödus minust üks umbes minu ealine mees. Ta juurdles mind oma pilguga põgusalt. Tagasi tulles tuli juurde ja küsis: "Kust sa sellise riietuse said". Vastasin: "Teatrist laenasin." Tema selle peale: "Kus sa töötad?" Ütlesin: "pole oluline." Tema: "Kas sa töötad Postipoisis?" Vastasin: "Ma just hetk tagasi ju ütlesin, et laenasin riietuse teatrist." Tema: "Mina olen näitleja." Selle peale tõstsin naeratades kaabut ja tegin väikese kummarduse ning ütlesin: "Siin Pernau Rahwateater!" Vastuseks sain: "AA nüüd ma tean."

Kes too mees oli, ei tea ma siiani. Igatahes tema enda väitel näitleja. Äkki ta loeb meie blogi ja tudvustab end.

Arvi Miilberg